Te ju teate, et ma olen suuremat sorti piilur. Mulle meeldib akendest ja ustest sisse piiluda. Eile, jalutades, tegin ma seda taas. Vaatasin noobli maja võretatud keldriaknast sisse. Seal istusid väikesed tüdrukud toolidel. Nad olid ilusasti riides. Pidulikult, tuleks vist öelda. See ei välista ilu. Mõnel neist oli mänguloom või midagi sarnast süles. Teisest aknast nägin ma, et neile mängis keegi meesterahvas süntesaatorist palasid. Tõepoolest, ainult nägin, mitte ei kuulnud. Need tüdrukud olid kindlasti enda meelest (mitte ainult unistustes) baleriinid, printsessid, haldjad, kiisud, kaunitarid - meie kõigi lemmikud.