13

Ühel mu sõbral oli üks kaelariputatav märk millel oli peal nupogodi hunt ning üks liiklusmärgi moodi asi numbriga 13. Iga kord kui ma tema juures käisin jäi see mulle näppu. Seda oli hea katsuda, see oli kerge. Ükskord mu sõber ütles, et ma võin selle endale võtta. See märk tõi talle õnnetust, vähemalt nii ta väitis. Mul oli hea meel, mis sellest, et see oli tühine väike asi. Nüüd tagantjärele tundub, et ka minul hakkas sellest ajast peale suuremalt jaolt halvasti minema. Müned asjad on küll hästi läinud, aga ainult näiliselt. Ma olen otsinud seda märki, et see kellelegi edasi anda või minema visata. Kuid ma pole seda enam leidnud. See on kusagil mul kodus, aga ma ei tea kus. Võibolla ongi mingisuguste asjadega koos minema visatud. Samas ei ole mul ka südant seda kellelegi anda. Tundub, et mul peabki nüüd elus viltu vedama. Võibolla peale seda maist elu ka.