Huvitavlik on see, et ma omistan ühele teisele kenale-kenale inimesele, kellega ma lävin samad teadmsied, mis minul. Eriti tuleb see ilmsiks ühe asja puhul. Nimelt raamatud ja nende lugemine ning tajumine. Ma nimelt arvan, et kui ma loen mõnda raamatut, siis tema ka juba teab seda kõike, mida ma lugenud olen. Ta on tavaliselt neid raamatuid tõepoolest lugenud, kuid esineb ka üksikuid eksemplare, mida olen ainult mina lugenud. Ja ma tahan hakata vahel temaga nende raamatute ainetel muljetama, aga taipan, et need asjad ei ole nii lihtsad. See tähendaks sisu selgitamist, võibolla ehk mõningaid muid täpsustusi. Näiteks mis assotsiatsioonid mul antud teemaga tekivad. Ma olen nõus seda tegema, mul ei ole selle vastu kunagi midagi olnud. Ainult ma taipan, et tegelikult selline telepaatia puudub. Sama asi on mõningate minu enda kirjutatud juttudega. Huvitav miks ma sedamoodi endale asju ette kujutan?