hell on earth
whose next
i'm conna be first.







ta tundis, et tema elu on täielik põrgu. kõik need läbieelamised. nii palju valesti tehtud otsuseid, mitte ainult otsuseid. teate küll neid olukordi, kus te ütlete või teete midagi. see pole küll pingeline, kuid natukene häiriv hetk sinu elust, mis jääb kripeldama. sulle tuleb alles hiljem pähe sadu variante kuidas oleks võinud olnut paremini lahendada. lausa täiuseni suudad toimunu enda peas uuesti luua. vahest tunned ehk rahuldust kui geniaalselt hästi sa tegelikult suudaksid toime tulla, kahjuks ainult liiga hilja tuled heade lahenduste peale. iga selline juhtum jääb kripeldama, sa jõuad ta juba unustada kui midagi uut, ka täiesti võidetavat sündmust su jälle rivist välja viivad. nii nad tasapisi kuhjuvad. olgu, oleks need ainsad märgid. te keegi ei suuda mõista. ma ei ole tähele pannud, et suudaksite. see on teie palk. ega põrgu ei saa kogu aeg piin olla, vahepeal tuleb midagi head ka pakkuda, et see ei muutuks rutiiniks.
ta oli just uksest välja tulnud. alati ei ole nii meeldiv tööle minna. mõnikord on aega parjalt, et tormamata minna. vahel on aega vähe, aga sul on ükskõik ja sa lähed rahulikult ning jõuad ikka õigel ajal kohale. seejuures on tuju üllatavalt hea ja see päev läheb üldiselt hästi. ühel väikesel vaiksel tänaval on alati ühtemoodi kõnnitee, asfalt laineline. seal on seda tänavat igat natukese aja tagant üles kaevatud ja pärast uuesti asfalteeritud kuid tee on ikka laineliseks jäänud. isegi talvel, kui pole just väga paks lumi on seda tunda ja näha. täna oli seal mitu autot parkinud sedasi kui tahtsid neist mööduda tuli sõiduteele minna. olgugi, et sellel jalakäijate jaoks mõeldud teeribal oli üks kõrgemiad teeservasid mida linnas näha võis. kuidas need autod saavad sellest üle?
ta läks lõunale ilma, et tal oleks kõht tühi olnud. tuli ära käia, sest nii on ette nähtud. söök oli hirmus. tegelikult ei olnudki see halb toitlustusasutus, kuid kui sa aastast aastase siin käid, siis olgu see ükskõik milliseid hõrgutisi pakkuv, sul saab sellest isu lõplikult täis. mõtted, mis on läbinisti kurvad võtavad võimust. olid kõik vahepeal isegi unustanud. sulle irvitab peas mõte: "kõige parem on see, et sa pead ülejäänud päeva veel tööl piinlema, jätku leiba."
tal ei ole kahju kui ta poes kulutab natukene rohkem. korvi pandud asjad on justkui teadlikult pandud, igat asja on tükk aega hoolikalt uuritud enne kui ostuotsus tehakse. tegelikult toimub see hetkeajel, mõtted on kusagil mujal, pilk otsib poes uusi veel avastamata kohti. näiteks ventilatsioonisüsteemi lae all. turvamees arvab, et sa otsid oma pättuste edukaks läbiviimiseks kaameraid ning käib sul ülejäänud aja sabas. võiks ju arvata, et nii mõnigi inimene on kleptomaan, aga kui ta teenib vaesest turvatöötajast mitu korda enam ja ostab suure summa eest kaupu, miks peaks ta midagi nii mõttetut tegema?
ta mõtleb oma kallimale, sest see on ainuke hea asi siin maailmas. tegelikult on veel, palju pisiasju ka lisaks. kas armastatu on ka pisiasi? mõningate teiste jaoks võibolla on. kui sa ei
oleks temaga kunagi kohtunud võibolla oleks ta sulle ka. vahest ehk sa praegu igatseksid
kellegi sellise järele nagu tema. selle mõtte käigus on ta joonistanud hooksalt tantsu lööva
kassipere. see on joonistatud peene otsaga markeriga, kuid midagi sellist joonistad sa
vaid kord elus. ta lõikab joonistatud pildi hoolikalt välja, kleebib ühe postkaardi peale. need olid kunagi ostetud, et saaks sõpradele või sugulastele saata. ometi on need kaardid lihtsalt vedelema jäänud. nüüd otsis ta suvaliste inimeste aadresse. esimene ettejuhtuv pidi olema õnnelik. meesterahvas, - ei taha talle saata. teine valik on hea, ilusa nimega naine. ükskõik kes ta ka on kirjutatakse tema nimi ja aadress kaardile. nagu iseenesest tuli juurde luuletus:

kõige parem melu,
kassid ja nende üheksa elu,
kui su kallim on sinuga,
siis üheksa elu jagu saad temaga trallida,
musitada ja kallida.
kui aga kaotad kallima
võid jääda kurvalt tuules lehviva salliga
pikalt pimedale tänavanurgale ootama
lootes, et keegi sind ootab ka.

ta pani riided selga ja läks postkasti otsima.

Armas on...

kui väike poiss on tõsine, kevadine värske ja roheline muru, kui tüdrukutel on ilusad kingad
ja põlvikud, kui saad öösel kellegagi üleval olla, kui su armsam naerab südamest, kui
vallatu kassipoeg jookseb sinust mööda, ukerdab natukene ja jookseb sinu poole tagasi nagu
kutsikas, kui mudilane sõlmib ketsipaelu, kui mänguasjad on natukene laokil, siis on näha,
et nendega tegeletakse, kui kohvikus kallimaga olles ei pane teisi inimesi ega ümbrus
tähele, kui hoovihma lõppedes on päike välja tulnud ja sulle kukub vihmapiisk, kingitusi
avades läheb kaua aega, sa leiad käkras paberi ja sellele on midagi väga marudat kirjutatud
või joonistatud, kastanimuna on poolikus kastanikoores ja läigib, kui sa tead, et sinu
armastatu tahab sulle midagi öelda ja sa tead juba mis see on, sulle öeldakse, et sa oled armas.
...samas on see kõik natukene kurb ka.

Kui teada tahate, siis aset on leidnud positiivne dünaamika.

Mida ma tavaliselt õues teen

Täna nägin unes, et ma võtsin osa jooksuvõistlusest. 5 kilomeetrine distants. Start anti minu kunagise kooli teiselt korruselt. Kusjuures starditi pikalt joonelt kitsasse koridori. Ma tundsin, et olen heas vormis. Jooksu alguseni oli aega umbes tund kui ma otsuse vastu võtsin, sest alles siis sain sellest üldse esimest korda teada. Ettevalmistuste aeg on minu jaoks peaaegu alati närviline olnud, seekord oli tegelikult üldiselt muretu ja rahulik. Kui välja arvata, et ma mitu korda wc-s selle aja jooksul käisin (see võiks olla närvilisuse tundemärk). Ma tundsin täpselt seda rada (olgugi, et jooksu ajal nägin paljusid kohti esimest korda) ja ma otsustasin ühes kohas lõigata. Kardsin, et äkki jälgitakse meid ja pettus tuleb ilmsiks. Samas esialgu otsustasin seda siiski teha. Kuigi sai starditud suure kambaga jooksin ma millegipärast üksi, mu samm oli kerge ja tundus, et ma liigun päris kiiresti. Jooksu selles kohas kus ma oleksin pidanud lõikama suundusin hoopis kellegi hoovi. See oli ilus tavaline eramaja kauni õites aiaga. Üks vanem daam kutsus mind teed jooma. Jõime verandal teed ja sõin ära ka mõne küpsise ja kuulasin, mis naisterahval öelda oli. Õnneks oli ta vaikse loomuga ning polnud pealetükkiv. Kohe kui soovisin võisin edasi joosta, ta ei näinud üldse solvunud kui nii kiiresti lahkusin. Ma ei otsustanudki lühemat teed mööda minna. Hästi hea oli joosta, olin juba alguses mõelnud, et see distants on läbitav kiiresti joostes. Kui ma finišisse jõudsin (see oli mingi täiesti suvaline koht, mingisugune aimdus ütles selle finiši olevat) olin ma kohaks saanud esimene kuni viies. See jäigi selgusetuks, aga ma olin tulemusega äärmiselt rahul ning läksin koju nagu poleks midagi olnud. Samas tundsin end väga hästi ja olin nö. ühe uue positiivse saavutsega maha saanud. Muideks seda ka, ma olin rahul viimase palgaga, mis ma sain.

Kas te jätkate unes pooleli jäänud pakilisi või huvi pakkunud toiminguid? On selge kui te nägite unes end leidvat suure hulga raha, saite uue vinüülplaatide kogu omanikuks, ostsite soodsalt kokku suurel hulgal komme või juhtus teiega midagi muud äärmiselt head, et ärgates tunnete sellest võidust natukenegi puudust. Mõningatel puhkudel on kindel, et te ei saagi jätkata nähtud võidu nautimist. See oli petekas või ettekujutus. Sama moodi oleksite võinud lihtsalt unistada ja ikka te ei saa nähtust midagi omale. Samas magamise ajal antakse sulle ju juhtnööre ja vastuseid. Unistamise koha pealt ma pole seda isegi mõelnud, ju on võimalus, et mingisuguseid ideid saab ka sellest. Järelikult jälgige mida te näete ja püüelge selle info abil oma unistustele lähemale. Ärge arvake, et vastused unenägudes ilmselged on (tõenäoliselt te seda ei teegi), aga vahel juhtub ka seda. Mendelejev olevat keemiliste elementide järjestust aatomkaalu järgi näinud unes. Ta oli kaua püüdnud lahendada seda probleemi, unesnähtu viis ta vastusteni, mis osutusid tõeseks. Ärge nüüd arvake, et ta rumal mees oli.
Samas seda tahaksin ka öelda, et ärge nüüd kõikidele oma probleemidele unenägudest lahendusi otsima hakake.