Mida ma tavaliselt õues teen

Täna nägin unes, et ma võtsin osa jooksuvõistlusest. 5 kilomeetrine distants. Start anti minu kunagise kooli teiselt korruselt. Kusjuures starditi pikalt joonelt kitsasse koridori. Ma tundsin, et olen heas vormis. Jooksu alguseni oli aega umbes tund kui ma otsuse vastu võtsin, sest alles siis sain sellest üldse esimest korda teada. Ettevalmistuste aeg on minu jaoks peaaegu alati närviline olnud, seekord oli tegelikult üldiselt muretu ja rahulik. Kui välja arvata, et ma mitu korda wc-s selle aja jooksul käisin (see võiks olla närvilisuse tundemärk). Ma tundsin täpselt seda rada (olgugi, et jooksu ajal nägin paljusid kohti esimest korda) ja ma otsustasin ühes kohas lõigata. Kardsin, et äkki jälgitakse meid ja pettus tuleb ilmsiks. Samas esialgu otsustasin seda siiski teha. Kuigi sai starditud suure kambaga jooksin ma millegipärast üksi, mu samm oli kerge ja tundus, et ma liigun päris kiiresti. Jooksu selles kohas kus ma oleksin pidanud lõikama suundusin hoopis kellegi hoovi. See oli ilus tavaline eramaja kauni õites aiaga. Üks vanem daam kutsus mind teed jooma. Jõime verandal teed ja sõin ära ka mõne küpsise ja kuulasin, mis naisterahval öelda oli. Õnneks oli ta vaikse loomuga ning polnud pealetükkiv. Kohe kui soovisin võisin edasi joosta, ta ei näinud üldse solvunud kui nii kiiresti lahkusin. Ma ei otsustanudki lühemat teed mööda minna. Hästi hea oli joosta, olin juba alguses mõelnud, et see distants on läbitav kiiresti joostes. Kui ma finišisse jõudsin (see oli mingi täiesti suvaline koht, mingisugune aimdus ütles selle finiši olevat) olin ma kohaks saanud esimene kuni viies. See jäigi selgusetuks, aga ma olin tulemusega äärmiselt rahul ning läksin koju nagu poleks midagi olnud. Samas tundsin end väga hästi ja olin nö. ühe uue positiivse saavutsega maha saanud. Muideks seda ka, ma olin rahul viimase palgaga, mis ma sain.