NUMBRID

2006-06-02T00:59:00.000+03:00

Täna juhtus minuga üks juhtum. Nimelt soovisin siseneda ühte väiksesse raamatukokku. Selle ükseava oli hõivanud üks noobel daam. Ta vaatas mind äärmise imestusega, kas tõesti keegi soovib sellest uksest sisse astuda?

2006-05-31T01:38:00.000+03:00

Kui palju on olnud Sinu elus neid hetki kui Sa oled maha maganud ideaalselt õigel hetkel öelda: ma armastan Sind?
Need kolm sõna Sul sellel momendil peast läbi käinud, aga Sa oleksid pidanud need just sellel hetkel välja ütlema.

2006-05-30T00:07:00.000+03:00

Nii paljudel inimestel on raske. Neil on väga erinevad materiaalsed või vaimsed probleemid. Sul tekib meeletu soov neid aidata. Osta neile kõik asjad mida normaalseks eluks vaja on. Aga kui sul ei ole raha, et teiste muresid leevendada ja neid kasvõi materiaalsetest hädadest välja aidata? Vähemalt üks asi on. Sul on võimalus kuulata nad ära, mitte hukka mõista või öelda banaalsusi nagu: hea, et sul niigi on, või muud sarnast. Sul on võimalus olla inimeste vastu hea.

Headust on viimasel ajal nii väheks jäänud.

2006-03-27T12:34:00.000+03:00

Tere!
Vaatasin arvutist ühte huvitavat filmijuppi. Seal olid tegelasteks elektroonikaseadmed. Tundusid olevat televiisorid. Nad elasid oma mustvalges maailmas. See oli üsna hirmus maailm. Nägi välja nii sünge, ulmeline, räpane ja ohte peitev.
Üks televiisor kutsus pitsapoisi, jälgis teda läbi snaipri sihiku. Kui pitsapoiss oli majale lähenemas kukkus ta surnult kokku - ta lasti maha. Laskja sai oma ema käest pragada. Pitsa vedeles maas, üks koertelekas tuli ja sõi seda.

2006-03-23T12:02:00.000+02:00

Tõin nädal aega tagasi emme ja issi juurest ära hunniku vanasid plaate, mida ma lapsena kogu aeg kuulasin. Igasuguseid kenasid asju tuli hunnikute viisi meelde. Igasuguseid superhitte mida ma kuulasin ning neid hetki mida ma siis läbi elasin.

Raamatud

2006-03-10T00:36:00.000+02:00

Tead, mis mulle meeldib?

Mulle meeldib kui ma olen lugenud läbi mõne raamatu. Ja siis avastan kellegi, kes on lugenud sama raamatut. Me teame, et see oli nauditav lugemine. Me kuuluksime nüüd justkui salajasse ühingusse. Aga see on veel parem, sest keegi ei tea sellest ühingust midagi. Meie ise ka ei tea.

Me oleme saanud tungida ühe või lausa mitme inimese mõtetesse, saladustesse, soovidesse ja tunnetesse. Me teame nende lugu. Meil on nii palju mida arutada, nii palju millest rääkida.

Kui me koos ei ole, siis on meil paljust mõelda.

Mul saab kohe üks raamat läbi. Kohe võtan uue, juba tean millise. Ja jään ootama seda aega kui leian kellegi, kes on ka mõne nendest raamatutest läbi lugenud.

2006-03-08T09:34:00.000+02:00

Tere,
oma tänases unenäos ma nägin ennast ja Helinat. Kõiksugustes erinevates argistes ja mitteargistes toimetustes ja olukordades. Üks asi oli natukene teisiti kui võiks arvata. Nimelt ma olin küll mina ise, aga tegelikult olin ma meesterahvas nimega Pall raamatust/filmist "Ilmamaa inglid". Ma nimelt nägin välja nagu tema, rääkisin selliseid jutte nagu tema, tegin selliseid nalju nagu tema. Huvitav külg minu-Palli juures oli see, et skisofreenia ei olnud mitte mingisuguseid märke avaldanud, ma olin tore ja hea seltsiline. Ma meeldisin arvatavasti ka kõigile teistele. Ma aitasin Helina't kõiges ja olin talle hea sõber või isegi kallim. Võibolla skisofreenia väljenduski selles, et Pallis olin peidus mina (teistele nähtamatuna).

Ma ei saa sellest hundi mõistusest aru. Miks ta pidi põrsakeste maju just ümber puhuma? Kas ta pidas ennast mingiks eriti kõvaks meheks? Või oli ta näljast juba mõistuse kaotanud?

2006-03-05T22:49:00.000+02:00

Meil võib tekkida küsimus naistekägistaja kohta, miks ta seda teeb? Miks viitsib ta riskida vanglakaristusega, mis ajab teda välja, mis toimub tema südametunnistusega? Kas tal tundeid ei ole? Kuid kui ta räägiks meile oma loo ära, siis me mõistaksime teda. Vähemalt mingilgi määral. Aga alati tekib küsimusi just selliste asjade kohta. Sarnaste märgatavalt äärmuslike asjade kohta. Miks ei märka keegi teisi asju?

2006-03-05T22:09:00.000+02:00

Kunagi kasvatasid mu vanemad aias mitmesuguseid köögivilju. Kurkidega oli selline lugu, et need nägid valminuna hoopis teistsugused välja kui poes pakutavad. Tavaliselt oli nii, et mõned asjad ei kukkunud hästi välja. Kuid isegi väikese poisina olin ma täiesti kindel, et kurkide eest on kõige rohkem hool kantud. Nende kasvuhoonete ehitamisele aitasime mingil määral meie - lapsed ka kaasa. Iga päev käidi neid kastmas ja tuulutamas.
Kas mina olen samamoodi kasvanud?

Hämmastav!!!

2006-03-04T17:48:00.000+02:00

Postkontoris ei olnud müügil kirjapaberit. Siis oldi nii lahke ja pakuti mulle printerist ühte lehte. Niisama, tasuta. Mind vaadati üsna imestunud näoga kui ma keeldusin printeripaberist. Ma tahtsin kõigest kirjapaberit osta. Ma olen sellise asja eest nõus raha maksma.

Hetked jalgrattal.

2006-03-04T12:02:00.000+02:00

"Hei," hüüti.
Ma olin sügavalt mõtetest äratatud. Nii juhtus pidevalt kui ma olin jalgrattaga liuglemas. Ma ei sõitnud kunagi eriti kiiresti. Ma suutsin ja võisin seda teha. Sama moodi võidi mind mõtetest raputada kui ma aia peal kõõlusin, kiigel vegeteerisin, tenniseninaga murus ja võililledes susisin, ühesõnaga igal hetkel kui ma olin ärkvel. Millest ma olin mõelnud?
"Mängime miilitsat ja pätti. Kumb sa tahad olla?"
Olgu ma oli seekord miilits. Ma ajasin teisi natukene taga. Kui kätte sain tegin nende teelehest juhilubadesse trahvi märgiks auke. Teadupärast kaotavad load kehtivuse kui neisse tehakse kolmas auk. Edasi tuli seaduserikkuja arestimajja toimetada. Võtsid tema jalgratta ja enda oma ning viisid selle arestimajja. Selleks oli üks asfaldiga kaetud parkla. Kurjategijat, tema sõiduvahendit ja enda oma oli üsna keeruline sinna toimetada. Nagu pätile kombeks üritas ta põgeneda. Mina pidasin oluliseks sellisel juhul vähemalt tema ja enda jalgratas arestimajja viia. Ilma jalgrattata oli tal mõttetu pätt olla. Sulgesin sõiduvahendi nähtamatu lukuga. Samas tuli ka noruspäi selle omanik, kelle ma kõrvalruumi lukustasin. Olenevalt rikkumisest tuli mõned päevad kuni lausa mõned kuud seal karistust kanda.
Vanglasse sattumise vältimiseks mõtlesid kurjategijad välja kavala nipi. Lubadeks olid ilusad värsked teelehe lehekesed. Kuna neid kasvas kõikjal, siis sai kahe auguga load vabalt välja vahetada uute vastu. Tegelikult pean tunnistama, et selle mõtlesin välja mina ühel korral kui ma ise pätt olin. Nüüd oli see minu vastu keeranud.
Ühel hetkel ma tegin justkui asuksin erilise innuga kurjategijaid jälitama. Kasutasin valjemat sireeni, lõgistasin rattakella nagu hullumeelne ja väntasin nii nagu jaksasin. Selle peale pagesid pätid kabuhirmus, kiiremini kui nad muidu sõita suutsid. Kui nad peitusid keerasin mina otsa ringi. Asudes justkui kedagi nähtamatut teisel pool jälitama. Sõitsin endale tuttavatel radadel. Peitsin ennast sellistesse kohtadesse kus teised ei käinud. Võtsin hoo maha. Kissitasin silmi, sest päike oli ere ja andis aimu lähenevast õhtust, ööst, pimedusest.
Ma sõitsin ringi. Mõtlesin, unistasin, vaatasin.
"Hei," kuulsin isa hüüet. "Mis sa siin lötutad? Väljas läheb kohe pimedaks, läheme koju."

2006-02-05T10:22:00.000+02:00

Nimelt juhtus see, et mul paluti viimase kahe tunni unenäod ja mõtted uuesti saata. Ma täpsemalt ei oska seletada, kuidas ja kuhu saata, ma tean lihtsalt, et oli selline nõue. Kes kasutab faksiaparaati, teab, et vahel ei lähe faksid läbi ning seetõttu tuleb need uuesti saata. Ehk midagi sellist. Oleks siis tahetud ainult minu viimaseid unenägusid ja mõtteid. Oh ei, kus sa sellega. Sooviti veel sinu ja Mirju unesid. Mulle anti see vastutusrikas ülesanne need kokku koguda ja edastada. Kui enda unenäod sain ma enam vähem kokku(saladusena avaldan, et natukene luuletasin midagi kokku ka), mõtted samuti, siis teiste omade saamisega oli mul tõsiseid raskuseid. Ma ei julgenud küsida teiste mõtteid, unenägusid ehk veel oleks keegi nõus jutustama, kõiksuguseid salajasi mõtteid kohe kindlasti mitte. Mirjuga on muidugi eriti suured raskused, tema ei räägi mulle oma unenägusid ka. Tema puhul oleks tulnud kõik välja mõelda. Tuleb tunnistada, et ma olin päris hädas. Siis hakkasin ma mõtlema, et milleks on mul vaja saata enda ja oma lähedaste unenägusid ja mõtteid kellelegi või kuhugi. Juurdlesin selle üle ja otsustasin kiuste mitte seda teha. Sain ka õige pea teate, et seda ei ole tegelikult vaja teha. Kõik leiti üles, ei ole vaja uuesti saata.
Nüüd te siis ehk usute, et kõik meie peas toimuv läheb kuhugi arhiivi.

2006-02-04T22:22:00.000+02:00

ah?

2006-01-28T23:49:00.000+02:00

Küsisin Holdeni käest mis tal seljakotis on.
Ta vastas: "Jube igavus."
Soovitasin tal midagi põnevat sinna panna. Kui ma talle hetk hiljem sama küsimuse esitasin, vastas ta: "Tõmmu kabe." Näed, sellised asjad võivad seljakotis olla. Ta oli mind kuulda võtnud. Kolmandal korral vastas ta samale küsimusele: "Meedia."

2006-01-28T15:45:00.000+02:00

Huvitavlik on see, et ma omistan ühele teisele kenale-kenale inimesele, kellega ma lävin samad teadmsied, mis minul. Eriti tuleb see ilmsiks ühe asja puhul. Nimelt raamatud ja nende lugemine ning tajumine. Ma nimelt arvan, et kui ma loen mõnda raamatut, siis tema ka juba teab seda kõike, mida ma lugenud olen. Ta on tavaliselt neid raamatuid tõepoolest lugenud, kuid esineb ka üksikuid eksemplare, mida olen ainult mina lugenud. Ja ma tahan hakata vahel temaga nende raamatute ainetel muljetama, aga taipan, et need asjad ei ole nii lihtsad. See tähendaks sisu selgitamist, võibolla ehk mõningaid muid täpsustusi. Näiteks mis assotsiatsioonid mul antud teemaga tekivad. Ma olen nõus seda tegema, mul ei ole selle vastu kunagi midagi olnud. Ainult ma taipan, et tegelikult selline telepaatia puudub. Sama asi on mõningate minu enda kirjutatud juttudega. Huvitav miks ma sedamoodi endale asju ette kujutan?

2006-01-27T19:39:00.000+02:00

Te ju teate, et ma olen suuremat sorti piilur. Mulle meeldib akendest ja ustest sisse piiluda. Eile, jalutades, tegin ma seda taas. Vaatasin noobli maja võretatud keldriaknast sisse. Seal istusid väikesed tüdrukud toolidel. Nad olid ilusasti riides. Pidulikult, tuleks vist öelda. See ei välista ilu. Mõnel neist oli mänguloom või midagi sarnast süles. Teisest aknast nägin ma, et neile mängis keegi meesterahvas süntesaatorist palasid. Tõepoolest, ainult nägin, mitte ei kuulnud. Need tüdrukud olid kindlasti enda meelest (mitte ainult unistustes) baleriinid, printsessid, haldjad, kiisud, kaunitarid - meie kõigi lemmikud.

Ärkasin, et märgata.

2006-01-22T04:27:00.000+02:00

Mulle oli antud uus amet. Vähemalt praegusel hetkel sain ma sellest aru. Kõik mida ma tegema pidin oli istumine ja televiisorite jälgimine. Pidin jälgima ennast mugavalt toolil sisseseadnud pangatöötaja ja alandliku laenutaotleja kohtumist. See oligi minu uus amet. Televiisorid näitasid mulle seda kohtumist. Paljude erinevate nurkade alt, ju kaamerad olid kõikjal. Tegemist oli küllaltki suure kabinetiga. Pangatöötaja lükkas ülbelt ja üleolekut näidates laenutaotleja paberid laualt maha. Nende vestlust ma ei kuulnud, kuid mõistsin, et laenutaotleja raha ei saa. Kuid ma mõistsin, et mingit alust keeldumiseks tegelikult ei olnud. Pangatöötaja naeratas võimukalt ja asus võidukalt kabineti uksest välja astuma. Laenaja korjas sellel hetkel veel oma pabereid maast kuid pööras pilgu ukse poole. Ja nagu haldjas saatis oma silmadest hõbedaste tähekeste voo ukse poole. Pangatöötaja põrkus ehmatades tagasi. Proovis leida teisi väljapääse - uksi rohkem ei olnud - aknad. Kohe vajusid akende ette paksud kardinad ja kivistusid. Nüüd valdas pangatöötajat hirm ja paanika. Samasugune lootusetus nagu ulme- või õudusfilmis mõningatel hetkedel tekkida võib. Ma sain aru, kui väga pangatöötaja sellel hetkel soovis, et ta oleks laenutaotlejale raha andnud. Et ta oleks natukene vähem üleolevamalt käitunud. Nüüd oli juba hilja.

Kui ma ei eksi kutsusid Sa mind kaasa, sest soovisid midagi näidata. Olime jalutades jõudnud ootamatult sellisesse kohta, kus mõlemal pool teed oli viljapõld. Kusagil kaugel eemal olid mäed. Tee ise oli tolmune kruusatee. Rahulikult lõndides ja vesteldes jõudsime kohani, kus tee muutus väikeseks rajaks ning me pidime vahepeal üksteise järel kõndima. Aga sellest ei olnud midagi. Me kõndisime käest kinni sellel kitsal teerajal viljas. Ühel hetkel nägime eemal ühte heletapäist poissi seismas. Tundus, et teda mulle näidata soovisid. Nüüd märkasin põllul väikeseid lapsi jooksmas. Võibolla varem ei olnud ma neid sellepärast näinud, et vili oli nende jaoks piisavalt kõrge. Näha oli peamiselt vaid mingisugust liiikumist nende taimede vahel. Ma sain aru, et tegu on Holden Caulfield ning temaga me siia kohtuma tulimegi. Ta märkas meid alles siis kui me talle üsna lähedale jõudsime. Me rääkisime natukene tühjast-tähjast ja rohkem vaikisime. Holden vaatas kogu aeg kontrollivalt põllul toimuvat. Ta ei olnud valves, ta ei olnud pinges, ta oli hästi rahulik, natukene mõtlik ja hästi lahke ning sõbralik. Vaatamata sellele, et me vähe rääkisime oli hästi meeldiv olla tema seltsis. Ühel hetkel avastasin ma, et kohe meie kõrval on kuristik. Ma ei olnud seda enne tähele pannud. Mina kui paaniline kõrgusekartja kaotasin tasakaalu. Oleksin peaaegu alla kukkunud, kuid jõudis haarata mu flanellpluusest kinni ja päästis mind.

Tegelikult toimus kõik vastupidises järjekorras, aga kas teie jaoks on see üldse oluline?

2006-01-18T15:56:00.000+02:00

Tänasel ööl näidati, ei, anti mõista kuidas ma otsa saan. Mul nimelt valutas pea hirmsasti. Mitte nii nagu tavaliselt kui on lihtsalt peavalu näljast, külmetusest või mõnest muust igapäevasest nähtusest tingituna. Valutas külje pealt oimukohast. Mind lausa viidi arsti juurde, mingi seletamatu jõud viis. Ma ise ei soovinud minna, aga ühel hetkel võeti mult analüüse, proove ja küsitleti tervise asjus ja viimase aja enesetunnet. Mul olevat seal kus valutab kasvaja kogunud üsna muljetavaltavad mõõtmed. Imelik on see, et päriselus on mul valus samas kohas. Ühel korvpalli mängimise päeval põrutasin peatpidi kokku noorsandiga, kes ei olnud nii osav mängumees nagu mina. Sellest ajast peale on mul sellest kohast mõnikord valutanud kuhu hoobi sain. Seda kõike rääkisin ka arstile. Arst ütles, et ma oleksin pidanud kohe tema juurde pöörduma. Aga ta arvas, et ka siis ei oleks andunud midagi enam teha. Kas tõesti oleksin ma pidanud nii vara oma peatsest suremisest teada saama? Sellest on möödunud üle viie aasta, kindlasti läheneb see arv seitsmele aastale. Minuga on nii, et ma harva tean millisel aastal minuga teatud sündmused juhtunud on. Ma vahel imetlen neid, kes teavad vahel isegi kuupäevase täpsusega kõiksuguseid pisiasju oma elust. Ma pean vahel oma vanustki arvutama.

Mida tuduhiired mulle pakkusid...

2006-01-16T17:15:00.000+02:00

Jah, tõepoolest, nüüd see on käes.
Ma räägin ära ühe unejupi, mida nägin mõned päevad tagasi. Mul on viimasel ajal kombeks enne nö. tähtsate (sest minu jaoks on tähtis ainult üks tüdruk ja temaga seonduv, muu maailma ja ühiskonna jaoks kindlasti paljud teised asjad) toimingute juurde asumist näpata uneaega söömise ja teiste samalaadsete pisitoimingute arvelt. Need on huvitavlikud uned, mida ma neil õndsatel hetkedel näen. Vahel ehmatab ärgates hilinemishorm mõne neist peast.
Näen unes televiisorivaatamise momenti, olen leidnud aega sellega tegeleda. Telekast näen maikasärgis meest kes vaatab telekat, sellist korralikult kummis Tšaikat, mis on veel imekombel värviline. Telekast tuleb suusatamine, oh õudust! Kommenteerib Toomas Uba või Lembitu Kuuse, ma kahjuks ei saanudki aru. Kaadrisse ilmub hooksalt suusasamme võttev naisterahvas. Kommentaator teatab tema Ljubov Jegorova olevat. Kena mõtlen mina ja edasi olen ma seal toas kus maikamees telekat vaatab, olen nähtamatu - luitunud pilt seinal, lillevaas, milles on alati värsked lilled, raamaturiiul või laelambitolm. Igal juhul minu kohalolek ei sega telerihuvilist ega vormist välja läinud naisterahvast keda ma varem ei märganud. Kahtlustan, et nende kooselu on jõudnud staadiumisse kus ei häbeneta ei armastust, ega vihkamist. Tegemist on vene rahvusest inimestega. Kohe kui Ljubov Jegorova nimi on mainitud küsib mees naiselt: Tõ menja ljuubiš? Naine vastab: Kanešna ljublju. Sedamoodi jätkub dialoog minu meelest umbes poole tunni jagu. See oleks justkui etendus, tseremoonia või midagi mis minu lingvilstiliste võimete piiri ei mahu. Üks pool ütleb ühe lause, teine vastab - ainult sõna ljubit erinevates vormides on alati igas lauses. Kokkuvõttes tundus igal ütlemisel väga sügav tähendus olevat, kindel põhjus miks just sellel hetkel vastav asi öeldi. Minu jaoks oli see sündmus, teile pole see arvatavasti midagi.
Imelik on see, et nad rääkisid vene keeles. Mind selle keele oskusega kiita ei saa, ma räägin nii segaselt, tean võimatult vähe sõnu. Kui inimesed minuga selles keeles räägivad lähevad nad itsitades minema, sest ma olen kindlasti midagi naljakat või totrat öelnud. Vahel avastan ma ennast vene keeles mõttes dialooge pidamas kujutlevate ja olematute isikutega. Vahest ehk selles on minu une tagamaad. Ma tean ammusest ajast palju sõnu vene keeles, mul pole need meeles. Kui keegi mulle midagi räägib, siis osad sõnad tulevad taas meelde, kuid ma ise ei oska neid oma jutus kasutada. Aga nad on kusagil ootamas, minu peas, kena pilve peal, teades, et neid ei sega eriti keegi. Kui neil tekib soov endast märku anda, siis nad hüppavad pilvelt alla. Hüppavad minu unenägudesse.

2006-01-16T16:50:00.000+02:00

Raamatuid on üritatud aegade algusest peale hävitada. Seda teevad peamiselt võimulolijad. Nende jaoks on raamatud teistsuguse usu, teadmiste, unistuste ja veendumuste levitajad. Algselt oli raamatute hävitamine lihtsam - neid oli vähe ja nad levisid peamiselt käsikirjalaadsel kujul. Mitmesuguste sõdade ja vandalismi käigus hävitati maailma vanimaid raamatukogusid. Selle tagajärjel jäime ilma antiikkirjanduse suursugusest varmaust.
Räägin seda sellepärast, et lugesin raamatute hävitamise kohta. Loo autor avaldas arvamust, et raamatud on püsima jäänud tänu saladusele, mida iga uus raamat endas peidab. Ma olen sellise lähenemisega nõus. Raamatud arvati kaduvat peale raadio tulekut, hiljem lisandusid kino, kui see sai elujõulisemaks, televisioon ja nüüd internet. Mulle nii väga meeldib see lähenemine raamatute saladuslikkuse kohta, jätkuks vaid autoreid, kes suudavad salapära lugejate jaoks alles hoida. Vahel see viimane teebki mulle muret.
Mainin kindlasti ära selle: kui teil peaks raamatutest villand saama, kui internet on teie jaoks uus meedia ning te saate enda meelest kõik sealt või kui teil juhtub lihtsalt kirjandusteoseid üle olema, siis mina olen nõus teid kallikesed sellest koormast vabastama.
Ootan juba nina pikal.

2006-01-16T16:40:00.000+02:00

Viibisin üldkasutatavas toalettruumis ühes suursuguses kaubanduskeskuses. Tavaliselt voorivad selle ruumi külastajad uksest sisse ja välja nii nagu nad ise soovivad. Seekord kostus enne sisenemist peenetundeline koputus. Äge!

2006-01-05T08:33:00.000+02:00

Täna oli üsna muhe uni. Viimasel ajal ei suuda ma oma uneklippe üldse meelde jätta, vahest ehk sellepärast on juba kena teda meenutada. Mul nimelt hakkas ühtäkki puhkus, äsja olid puud roheliseks läinud ja oli soe. Võtsin Sinu käevangu ja me jalutasime kõikjal. Tundub, et reisisime mingisugust transpordivahendit kasutamata. Hiljem sain teada, millist moodi see liikumine käis või käia võis.
Me olime ühes hästi ilusas puudesalus. Tegemist oli väga kõrgete puudega, millel oli suve kohta küllaltki hõredalt lehti. See oli esimene kord kui ma tundsin, et on suvi käes. Me hakkasime seal puude sees aeglaselt õhku tõusma, justkui kannaks meid miski. Ühel hektel avastasime ja arvasime, et me siiski lendame. Jõudsime puude kohale, isegi veelgi kõrgemale. All maal oli kõik väga väikeseks muutunud. Siis avastasime, et me olime hiigelsuure vaateratta peal. Ma olen päriselus suur paanikaorav ja kõrgusekartja, kuid sellel hetkel ma lausa nautisin seda kõrgust. Tundus, et Sinagi. Oli väga taevalik ja kerge olla. Me olime vaaterattakorviga kõige ülemisse asendisse jõudnud. Kuna eelnendud lendamise mulje oli niivõrd reaalne olnud, siis me proovisimegi lennata. See õnnestus ja me hõljusime vaateratta kohal. Ma teadsin, et mul on puhkuse lõpuni jäänud veel mõned päevad, aga ma ei tahtnud nii vara veel tööle tagasi minna. Ma leppisin Sinuga kokku, et ole siin puudelatvade kohal kõrguvas korvis, ma käin korra ära. Lendasin algul natukene arglikumalt, hiljem üha julgemalt. Lendasin kirjatarvete poodi, ostsin sealt mõned asjad. Enda meelest kirjaklambreid, mis olid värvilised. Siis lendasin tööjuurde. Mu ülemus oligi seal, ka mõned töökaaslased. Tervitasin neid rõõmsalt ning avaldasin soovi mitte veel niipea tööle tagasi tulla. Ülemus oli lahkesti nõus, mis ei olegi nii üllatav. Ta mainis, et tal tuleb mõne päeva pärast sünnipäev, seega tal ei ole nagunii aega tööasjadega tegeleda. Olin tänulik ja naljatasin veel natukene töökaaslastega. Nii kirjatarvete poes olles kui töökohas käies olin koguaeg lennanud, ka tänavatel ja kohtades, mida ma läbisin.
Nüüd lendasin Sinu juurde tagasi, vahepeal oli vaateratta juurde betoonist rajatis juurde tekkinud. Üles rattale lennates, ma tegin nagu jookseks mööda rattavõresid üles, tegelikult puudutasin vaid õrnalt varbaotstega selle pinda. Sa istusid korvis, lugesid raamatut. Ma istusin Sinu kõrvale tagasi, meil oli hea meel. Vahepeal hakkas päike looja minema, aga väljas oli ikka hästi soe. Sa lugesid mustade kaantega Kafka raamatut, kui ma ei eksi.

2006-01-02T17:02:00.000+02:00

Ma ei taha enam magada ja hetkegi üleval olla ka ei soovi.

13

2005-12-26T14:59:00.000+02:00

Ühel mu sõbral oli üks kaelariputatav märk millel oli peal nupogodi hunt ning üks liiklusmärgi moodi asi numbriga 13. Iga kord kui ma tema juures käisin jäi see mulle näppu. Seda oli hea katsuda, see oli kerge. Ükskord mu sõber ütles, et ma võin selle endale võtta. See märk tõi talle õnnetust, vähemalt nii ta väitis. Mul oli hea meel, mis sellest, et see oli tühine väike asi. Nüüd tagantjärele tundub, et ka minul hakkas sellest ajast peale suuremalt jaolt halvasti minema. Müned asjad on küll hästi läinud, aga ainult näiliselt. Ma olen otsinud seda märki, et see kellelegi edasi anda või minema visata. Kuid ma pole seda enam leidnud. See on kusagil mul kodus, aga ma ei tea kus. Võibolla ongi mingisuguste asjadega koos minema visatud. Samas ei ole mul ka südant seda kellelegi anda. Tundub, et mul peabki nüüd elus viltu vedama. Võibolla peale seda maist elu ka.

Maailmakoomilised inimesed

2005-12-12T19:25:00.000+02:00

Tegelikult ma tahtsin maailmanaljakad inimesed kirjutada, aga see ei ole üldse oluline. Tahaksin hoopis midagi muud. Ma peaksin/sooviksin vist avaldama rubriigi kohtumistest ägedate inimestega.

Ma tahaksin nendega rohkem kohtuda kuid tavaliselt juhtub see ootamatult. Astub keegi ligi ja on äge. Vahel ei astugi ligi, vahel on mul lihtsalt võimalik neid jälgida, aga minu jaoks on seegi hea ja kogemusrikas.
Esimene mees oli minu vana tuttav ammustest aegadest. Ta on minuga varem suhelnud. Seekord ei olnud minul au temaga vestelda. Seekord olin ma pealtkuulaja rollis. Ta on välimuselt ja olemuselt nagu Dilberti koomiksi boss. Ta rääkis, et üks tema tüdrukutest kirjutas päkapikule. Huvitav oleks teada kuidas ta kirjutas, ma tahaksin ka seda kirja näha. Ta soovis saada oma kingiks hõbedast, kui sellist tõepoolest mitte kusagilt saada ei ole, siis kõlbab valge ka. Peaasi, et oleks klapiga ja tüdrukutele. Kui ei saa ei ole ka midagi hullu. Kui tavaliselt on see mees kuri, siis oma tütardest rääkides tuli välja tema helgeim külg. Tema hoolivus, armastus, suurim hirm ja rõõm siin elus.

Teine mees oli olemuselt vastupidine, väike kleenuke ja tagasihoidlik. Ta ei olnud kõiketeadja. Ta ei teadnud isegi elementaarseid asju. Ta oli minu juurde sattunud juhuslikult, olevat tahtnud tegelikult mujal olla. Temal oli samuti soov tütrega seonduv. Samas tema tütrel ei olnud ükskõik kui kink saamata jääb. Kink mida mees talle kinkida tahtis oli tütre suurim soov. Seega pidin mina olema see õnnelik ja väljavalitu, kes teda soovi täitmisel aitab. Oli näha, et see oli mehele tõepoolest ülejõukäiv. Aga mehike oli võtnud selle omale eesmärgiks. Ta näitas välja ennast õnneliku ja rõõmsana, samas temast hoomas sügavat kurbust. Ma näitasin talle kuidas koopiamasin töötab. Ta imestas, et ma ei peagi midagi käsitsi kirjutama. Kolhoosi raamatupidajad pidavat kõik ikka käsitsi tegema. Kurb, eks ju? Ta soovis alati minu neutraalset, ei, isegi isiklikku arvamust teada. Ma tegin seda, aga kuna ma olin võõras võisin tunduda talle liialt erapooletu või isegi ametlik kahtles ta alati natukene. Kuid hiljem lõi alati käega ja leppis minu arvamusega. Tavaliselt ei ole ma kellegi arvamusliider. Samas see mind ka uhkust tundma ei pannud. Kui meie teed lahku läksid küsis ta kuidas siit välja saab. Väljapääs oleks olnud ilmselt nähtav ka kõige pimedamale elusolendile. Ja kunba ta mind veel väga ei usaldanud küsis ta seda paljude teele jäävate inimeste käest. Ma nägin seda.

Koopiamasinast veel. Ta palus mul enda passist koopia teha, sest talle nii väga meeldis kuidas see masin töötas. Ma tegingi. Nüüd saavat ta küla peal ka näidata, et on Tallinnas käinud. Mina ei suuda mõista kuidas passikoopia seda tõestab. Samas ma tahtsin proovida ja tegin tema passist ka endale ühe koopia. Kui ta oma passi mulle ulatab arvasin, et ta on selle kusagilt pätsanud, sest eemalt vaadatuna tundus seal ühe keskealise naise pilt olevat. Üllatuseks oli see siiski tema, lihtsalt kunagistel aegadel olid inimestel moekamad lokid ja punane pintsak oli passipldi jaoks selga tõmbamiseks justkui loodud.

2005-12-10T10:10:00.000+02:00

Kohtusin ühe mehega. Ta oli plaasterdanud ühe oma silma. Ta ütles, et peab oma neljakümmnendat sünnipäeva. Polnud enda jutu järgi veel midagi söönud sellel päeval. Ma andsin talle 2 krooni, rohkem mul polnud. Ta ei olevat alkohoolik, mitte sellepärast ei taha ta raha, ta tahab süüa, nälg on. Huvitav kes siis haises, kas mina? Ei tahaks uskuda, samas uskusin ma, et ta tahab süüa.

Ma käisin esimest korda elus palle veeretamas. Seda pandi suuresti imeks. Alguses ma lootsin ma sellest mängust viilida. Kui mäng pihta hakkas, siis ma mõtlesin ümber. Tore oli vaadata kuidas mängijad hoogu sattusid. Mulle meeldis kõrvalrajal mängivast seltskonnast poiss nimega Ivar. Ta oli üleliia purjus ja ta mängis seda mängu äärmiselt naljakalt. Heitis neid kuule nagu oleks ta kettaheitja. See ajas mind naerma. Teised arvasid, et mul on nendega niisama lõbus, sest ka nemad tegid nalja. Mulle öeldi, et järgmine päev on sul kõik kohad valusad. Tuleb välja, et pöial ongi minu kõik kohad.

Nägin unes, et ma kõndisin oma töökaaslastega linnatänavail. Ma rääkisin midagi hoogsalt ja innustunult. Ühel hetkel sõitsid Sina meist jalgrattaga aeglaselt mööda. Ma jäin vakka ja jälgisin seda ilusat sõitu. Kahjuks tegid Sa näo nagu ei tunnekski mind. Ja nagu ei pakuks ma Sulle üldse huvi. Ju Sul olid enda kenad mõtted. Teised palusid mul oma juttu jätkata, aga ma ei mäletanud enam millest ma rääkisin, polnud aimugi.

Masinad, arvutid, autod, aparaadid ja veel.

2005-11-27T16:27:00.000+02:00

Meestele meeldib asju leiutada, parandada, putitada, installeerida, käigus hoida. Nad võivad tunde, päevi, kuid, aastaid tegeleda kõrvalt vaadatuna mõttetute asjadega. Nad on mures ja pahased kui need seadmed on katki või ei tööta nii nagu peaks ja nad ei saa aru milles on probleem. Mehed teevad seda mugavama elu nimel ja naiste heaks. Vähemalt nii nad arvavad. Nad on leiutanud seeläbi miljoneid asju. Naised aga tahaksid lihtsalt oma kallimaga koos olla. See oleks nende meelest mugav ja hea maailm. Ma arvan, et neil on õigus.

2005-11-27T00:34:00.000+02:00

Sa ütled mulle vahel täiesti suvalisel hetkel nii ilusaid asju, et see võib lausa nutma ajada ja hingetuks võtta. Näiteks ütlesid Sa, et Sulle meeldivad inimesed kes varvastega tegelevad. Ma sasisin sellel hetkel just kummist mängueesli kõrva oma varvastega. Eeslit nimetatakse ka kitsemammiks. (Eeslit väga armastatakse, ta saab alatasa kalli või embuste osaliseks). Teine kord jälle, kui rääkisin muumitrollidest ütlesid, et olen kõige kurvem inimene. Siis ma tundsin ennast nii liigutatuna, kuid rikkusin kõik tagasiajamise ja rumalate küsimustega ära. Kuigi ma tegelikult ei tahtnud nii. Ma olin siiralt väga meelitatud. Sa oled mulle hästi palju lõpmatult häid ja imelisi asju öelnud. Oled ise ka tähele pannud, isegi kui ma midagi väga hoogsalt räägin võin ma peale seda kaua vaikima jääda. Aitäh Sulle.

Tuletis

2005-11-17T13:50:00.000+02:00

Ma tahaksin öelda mõne sõna tuletise kaitseks. Võimalik, et koolis olles te ei pidanud matemaatika tunnis seda eriti meeldivaks. Põhjuseks kindlasti see, et te ei saanud päris hästi aru millega tegemist on. Ma püüan seletada. Tuletise tähendus on tegelikult imelihtne. Tavaliselt õpetatakse koolis mingisuguse keha või objekti parameetrite näitamist ühel kindlal ajahetkel. Ajast ei sõltu sellisel puhul midagi. Tuletis on vaadeldava objekti mingisuguse parameetri uurimine kõiksugustel ajahetkedel. Ei ole ju maailmas tegelikkuses midagi paigal. Isegi kui on, siis kas koos meie planeediga või universiumiga ta ikka liigub. Kõik oleneb mille taustal antud objekti vaadeldakse. Tuletise abil saabki määrata erinevatel ajahetkedel keha asukoha. Logaritmi abil tema pindala või oleku. Ärge laske ennast heidutada keerulistest valemitest, mis on tuletise arvutamisse peidetud. Need on liikumisviisid ehk mille alusel keha liigub. Te peaksite olema tänulikud, et teie eest on nii palju ära tehtud, sest te ei pea selle üle pead murdma. Kas keegi näiteks teab kuidas tunnete liikumist ajas kirjeldada? Öelge mulle ka.

2005-11-15T11:18:00.000+02:00

Behind the bars

Milline oli süüdistus?

Äriettevõtte ja ühiskonna nimega puu hülgamine,

oma töökohustustest kõrvale hiilimine.

(Mis sellest, et üksikindiviid pole oluline)

Mis on karistus?

Eluaegne vangistus,

ühiskonnareetur mädanegu vanglas.

2005-11-09T22:04:00.000+02:00

Telefonid pikutasid kastis reas ning nende antennid (mitte anntennid nagu üks pood väidab oma vaateaknal) turritamas. Nad soovivad vahetada teineteisega numbreid. Masinad näevad vaid kahte numbrit. Täpsemalt need ei olegi numbrid, inimesed arvavad, et masinad näevad neid. Tegelikult on masinad targemad kui me arvata oskame. Nad teevad vahet "on" ja "ei ole-l". Eks paljud inimesed teevad ka, kuid mitte selle vahega nagu masinad seda suudavad. Ma püüan ühte asja meelde tuletada. Vahel tuleb ka.

2005-11-07T17:26:00.000+02:00

[diemaco] mineralwasser normally is with co2 that's why they make it clear
[SeeSchloss] oh, I see
[diemaco] very little people drink water without co2, except yuppies

2005-11-03T03:06:00.000+02:00

Kaks pilve põrkusid kokku,
nii nad suudlesid teineteist.
Ei enam iialgi vii lahku
neid keegi meist.

2005-10-31T23:46:00.000+02:00

hell on earth
whose next
i'm conna be first.

ta tundis, et tema elu on täielik põrgu. kõik need läbieelamised. nii palju valesti tehtud otsuseid, mitte ainult otsuseid. teate küll neid olukordi, kus te ütlete või teete midagi. see pole küll pingeline, kuid natukene häiriv hetk sinu elust, mis jääb kripeldama. sulle tuleb alles hiljem pähe sadu variante kuidas oleks võinud olnut paremini lahendada. lausa täiuseni suudad toimunu enda peas uuesti luua. vahest tunned ehk rahuldust kui geniaalselt hästi sa tegelikult suudaksid toime tulla, kahjuks ainult liiga hilja tuled heade lahenduste peale. iga selline juhtum jääb kripeldama, sa jõuad ta juba unustada kui midagi uut, ka täiesti võidetavat sündmust su jälle rivist välja viivad. nii nad tasapisi kuhjuvad. olgu, oleks need ainsad märgid. te keegi ei suuda mõista. ma ei ole tähele pannud, et suudaksite. see on teie palk. ega põrgu ei saa kogu aeg piin olla, vahepeal tuleb midagi head ka pakkuda, et see ei muutuks rutiiniks.
ta oli just uksest välja tulnud. alati ei ole nii meeldiv tööle minna. mõnikord on aega parjalt, et tormamata minna. vahel on aega vähe, aga sul on ükskõik ja sa lähed rahulikult ning jõuad ikka õigel ajal kohale. seejuures on tuju üllatavalt hea ja see päev läheb üldiselt hästi. ühel väikesel vaiksel tänaval on alati ühtemoodi kõnnitee, asfalt laineline. seal on seda tänavat igat natukese aja tagant üles kaevatud ja pärast uuesti asfalteeritud kuid tee on ikka laineliseks jäänud. isegi talvel, kui pole just väga paks lumi on seda tunda ja näha. täna oli seal mitu autot parkinud sedasi kui tahtsid neist mööduda tuli sõiduteele minna. olgugi, et sellel jalakäijate jaoks mõeldud teeribal oli üks kõrgemiad teeservasid mida linnas näha võis. kuidas need autod saavad sellest üle?
ta läks lõunale ilma, et tal oleks kõht tühi olnud. tuli ära käia, sest nii on ette nähtud. söök oli hirmus. tegelikult ei olnudki see halb toitlustusasutus, kuid kui sa aastast aastase siin käid, siis olgu see ükskõik milliseid hõrgutisi pakkuv, sul saab sellest isu lõplikult täis. mõtted, mis on läbinisti kurvad võtavad võimust. olid kõik vahepeal isegi unustanud. sulle irvitab peas mõte: "kõige parem on see, et sa pead ülejäänud päeva veel tööl piinlema, jätku leiba."
tal ei ole kahju kui ta poes kulutab natukene rohkem. korvi pandud asjad on justkui teadlikult pandud, igat asja on tükk aega hoolikalt uuritud enne kui ostuotsus tehakse. tegelikult toimub see hetkeajel, mõtted on kusagil mujal, pilk otsib poes uusi veel avastamata kohti. näiteks ventilatsioonisüsteemi lae all. turvamees arvab, et sa otsid oma pättuste edukaks läbiviimiseks kaameraid ning käib sul ülejäänud aja sabas. võiks ju arvata, et nii mõnigi inimene on kleptomaan, aga kui ta teenib vaesest turvatöötajast mitu korda enam ja ostab suure summa eest kaupu, miks peaks ta midagi nii mõttetut tegema?
ta mõtleb oma kallimale, sest see on ainuke hea asi siin maailmas. tegelikult on veel, palju pisiasju ka lisaks. kas armastatu on ka pisiasi? mõningate teiste jaoks võibolla on. kui sa ei
oleks temaga kunagi kohtunud võibolla oleks ta sulle ka. vahest ehk sa praegu igatseksid
kellegi sellise järele nagu tema. selle mõtte käigus on ta joonistanud hooksalt tantsu lööva
kassipere. see on joonistatud peene otsaga markeriga, kuid midagi sellist joonistad sa
vaid kord elus. ta lõikab joonistatud pildi hoolikalt välja, kleebib ühe postkaardi peale. need olid kunagi ostetud, et saaks sõpradele või sugulastele saata. ometi on need kaardid lihtsalt vedelema jäänud. nüüd otsis ta suvaliste inimeste aadresse. esimene ettejuhtuv pidi olema õnnelik. meesterahvas, - ei taha talle saata. teine valik on hea, ilusa nimega naine. ükskõik kes ta ka on kirjutatakse tema nimi ja aadress kaardile. nagu iseenesest tuli juurde luuletus:

kõige parem melu,
kassid ja nende üheksa elu,
kui su kallim on sinuga,
siis üheksa elu jagu saad temaga trallida,
musitada ja kallida.
kui aga kaotad kallima
võid jääda kurvalt tuules lehviva salliga
pikalt pimedale tänavanurgale ootama
lootes, et keegi sind ootab ka.

ta pani riided selga ja läks postkasti otsima.

Armas on...

2005-10-22T18:01:00.000+03:00

kui väike poiss on tõsine, kevadine värske ja roheline muru, kui tüdrukutel on ilusad kingad
ja põlvikud, kui saad öösel kellegagi üleval olla, kui su armsam naerab südamest, kui
vallatu kassipoeg jookseb sinust mööda, ukerdab natukene ja jookseb sinu poole tagasi nagu
kutsikas, kui mudilane sõlmib ketsipaelu, kui mänguasjad on natukene laokil, siis on näha,
et nendega tegeletakse, kui kohvikus kallimaga olles ei pane teisi inimesi ega ümbrus
tähele, kui hoovihma lõppedes on päike välja tulnud ja sulle kukub vihmapiisk, kingitusi
avades läheb kaua aega, sa leiad käkras paberi ja sellele on midagi väga marudat kirjutatud
või joonistatud, kastanimuna on poolikus kastanikoores ja läigib, kui sa tead, et sinu
armastatu tahab sulle midagi öelda ja sa tead juba mis see on, sulle öeldakse, et sa oled armas.
...samas on see kõik natukene kurb ka.

2005-10-12T13:38:00.000+03:00

Kui teada tahate, siis aset on leidnud positiivne dünaamika.

Mida ma tavaliselt õues teen

2005-10-12T10:39:00.000+03:00

Täna nägin unes, et ma võtsin osa jooksuvõistlusest. 5 kilomeetrine distants. Start anti minu kunagise kooli teiselt korruselt. Kusjuures starditi pikalt joonelt kitsasse koridori. Ma tundsin, et olen heas vormis. Jooksu alguseni oli aega umbes tund kui ma otsuse vastu võtsin, sest alles siis sain sellest üldse esimest korda teada. Ettevalmistuste aeg on minu jaoks peaaegu alati närviline olnud, seekord oli tegelikult üldiselt muretu ja rahulik. Kui välja arvata, et ma mitu korda wc-s selle aja jooksul käisin (see võiks olla närvilisuse tundemärk). Ma tundsin täpselt seda rada (olgugi, et jooksu ajal nägin paljusid kohti esimest korda) ja ma otsustasin ühes kohas lõigata. Kardsin, et äkki jälgitakse meid ja pettus tuleb ilmsiks. Samas esialgu otsustasin seda siiski teha. Kuigi sai starditud suure kambaga jooksin ma millegipärast üksi, mu samm oli kerge ja tundus, et ma liigun päris kiiresti. Jooksu selles kohas kus ma oleksin pidanud lõikama suundusin hoopis kellegi hoovi. See oli ilus tavaline eramaja kauni õites aiaga. Üks vanem daam kutsus mind teed jooma. Jõime verandal teed ja sõin ära ka mõne küpsise ja kuulasin, mis naisterahval öelda oli. Õnneks oli ta vaikse loomuga ning polnud pealetükkiv. Kohe kui soovisin võisin edasi joosta, ta ei näinud üldse solvunud kui nii kiiresti lahkusin. Ma ei otsustanudki lühemat teed mööda minna. Hästi hea oli joosta, olin juba alguses mõelnud, et see distants on läbitav kiiresti joostes. Kui ma finišisse jõudsin (see oli mingi täiesti suvaline koht, mingisugune aimdus ütles selle finiši olevat) olin ma kohaks saanud esimene kuni viies. See jäigi selgusetuks, aga ma olin tulemusega äärmiselt rahul ning läksin koju nagu poleks midagi olnud. Samas tundsin end väga hästi ja olin nö. ühe uue positiivse saavutsega maha saanud. Muideks seda ka, ma olin rahul viimase palgaga, mis ma sain.

2005-10-12T01:22:00.000+03:00

Kas te jätkate unes pooleli jäänud pakilisi või huvi pakkunud toiminguid? On selge kui te nägite unes end leidvat suure hulga raha, saite uue vinüülplaatide kogu omanikuks, ostsite soodsalt kokku suurel hulgal komme või juhtus teiega midagi muud äärmiselt head, et ärgates tunnete sellest võidust natukenegi puudust. Mõningatel puhkudel on kindel, et te ei saagi jätkata nähtud võidu nautimist. See oli petekas või ettekujutus. Sama moodi oleksite võinud lihtsalt unistada ja ikka te ei saa nähtust midagi omale. Samas magamise ajal antakse sulle ju juhtnööre ja vastuseid. Unistamise koha pealt ma pole seda isegi mõelnud, ju on võimalus, et mingisuguseid ideid saab ka sellest. Järelikult jälgige mida te näete ja püüelge selle info abil oma unistustele lähemale. Ärge arvake, et vastused unenägudes ilmselged on (tõenäoliselt te seda ei teegi), aga vahel juhtub ka seda. Mendelejev olevat keemiliste elementide järjestust aatomkaalu järgi näinud unes. Ta oli kaua püüdnud lahendada seda probleemi, unesnähtu viis ta vastusteni, mis osutusid tõeseks. Ärge nüüd arvake, et ta rumal mees oli.
Samas seda tahaksin ka öelda, et ärge nüüd kõikidele oma probleemidele unenägudest lahendusi otsima hakake.

Kui uus aasta on tulemas

2005-09-26T00:17:00.000+03:00

Ma arvan, et te teate seda kõike, aga tahaksin ikka üle rääkida. (Kõik kipuvad millegipärast teadma neid asju, mida mina välja mõtlen või ühel hetkel avastan.) Kui uus aasta on saabunud, vana möödunud, on kõigil kuidagi imelik tunne - ollakse kuidagi peatud. Alustatakse kõike uuesti, proovitakse hakata lubadusi täitma, tehakse veel kolmandat ja neljandatki. Päris tihti on ka nii, et kohe alguses läheb midagi valesti ja loobutakse oma uutest püüdlustest. Vahel on see hoopis edasiaitav jõud - ehk muidu oleks eesmärgipärane tegutsemine tasapisi sumbunud, tagasilöögid aga andsid uue tõuke. Mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida. Plaanis oli rääkida kosmose ja maailmaruumi tunnetamisest. Aastanumbri vahetus tekitab (räägin ka teiste eest, mitte ainult enda, sest mulle tundub see ka teiste puhul kehtivat) sellist tunnet nagu sa viibiksid kosmoseavarustes. Täpsustan, sa oled küll maa peal, aga kosmos jõuab alati sinuni, ükskõik kas sa viibid õues või soovid pugeda kuhugi ruumi peitu. Vaid oma kodus (kui sul on hea kodu) võid sa tunda mingisugust varju selle kõige eest. Samas sa tead, et sinu akende, uste, seinte ja katuse taga varitseb sind ikka hiiglaslik (pime) avarus. Mulle tundub, et see kestab igal inimesel individuaalselt ning ühel hetkel ei märka nad seda tunnet enam. Mõnel on see kadunud paari esimese nädalaga, teistel kaob alles kevadel. Olen täheldanud, et sellel ajal ollakse kuidagi hajevil ja haavatavad, tehakse natukene juhuslikke otsuseid või siis ei minda üldse riskile. See ei kesta loomulikult 24 tundi ööpäevas, vaid ainult teataval osal päevast, ometi mõjutab see meid. Tänan tähelepanu eest. Teadke, olen teid hoiatanud. Soovitan saabuval aastal seda tunnet mitte peljata, vaid hoopis nautida, ise näete kasu. Saage aru, aastavahetus on universiumi ajas üks suvaline hetk. Ei ole selles ka midagi erilist, sest tegelikult võiks juhuse tahtel iga päev aastavahetus olla. Samas ma ei taha väita, et iga suvaline hetk eriline ei oleks, on küll - veetke see oma kallimaga koos, veetke see hästi.

Murulkõndija

2005-09-08T00:08:00.000+03:00

Lill ootas igavledes aaSal.
Tal oli äärmiSelt hea olla.
Ta oli õnnelik, nii õnnelik, kui üldSe olla sai.
Ta küll pidi hetkel oma kallimat ootama, aga see oli ikkagi meeldiv tunne.
Olles kõige tavaliSem lill siin aaSa peal, tundis ta ennaSt väga õnnelikuna.
Ta oli kõigeSt üks väike punaSte kroonlehtedega ja kollaSe südamikuga lill.
IluSal roheliSel varrel oli kaks lehte.
Teile tundus tavaline, aga tegelikult on ta kõige kaunim ekSiSteeriv eluSolend.
Lill arvas hoops, et kauneim siin ilmas on kena loom, kes käis iga päev tema juures.
Ta nimetas teda Murulkõndijaks.
Käis ta ju päevaSt päeva lille imetlemas.
Suurt rõõmu tegi teineteiSele mõtlemine.
Kõige õnnelikumad olid nad koos olles.
Nad vahetaSid siis kalliStuSi ja imetleSid teineteiSt, lauSudes ükSteiSele iluSaid sõnu.
Koos tundus nende veedetud aeg väga pikk. Oodates lauSa lõpmatu.
Aga lill teadis, et Murulkõndija tuleb.
Ja ta tuli alati.

Küsimustik

2005-09-06T00:09:00.000+03:00

Ma tahaksin paigutada siia mõningase informatsiooni enda kohta. Kõige paremini saab inimesest aimu, kui küsida talt küsimusi. Nii teen ka mina. Ma laenan küsimused ja vastused ühelt teiselt lehelt, sest ei ole ilus iseendalt küsimusi küsida. Siis üritatakse ju oma säravamaid külgi välja näidata. Alati ei ole see sünnis ning ei näita kõike isiku olemusest. Ärge nüüd arvake, et need vastused on kellegi teise omad, kui ma mainisin kopeerimist. Neile olen ikkagi mina ise vastanud.
---kelleks sa lapsena tahtsid saada?
Mingil määral tahtsin saada täiskasvanuks, siis tahtsin saada osaks liikumisest pbkv (Põlevkivi Basseinide KõrgepingeVõrk), mul oli ükskõik kelleks seal saada kas kopa- või puurijuhiks, alajaamas valvelauas istujaks, kontoritöötajaks (st. väiksena meeldis mulle hirmsasti igasuguseid blankette ja ankeete täita), inseneriks. Küberneetikuks tahtsin ka saada, kuigi mul polnud aimugi mida see amet endast kujutab. Samas see tundus mulle niivõrd põnev, et ma kohe ei suuda.
---kelleks sa nüüd, suurena, saada tahad?
Oma kaasale kõige kallimaks, paremaks, vajalikumaks, olulisemaks, hellemaks, ilusamaks, abivalmimaks, lõbusamaks, hoolitsevamaks, targemaks, huvitavamaks kassiks. Heategijaks.
---kas oled juba täiskasvanuks saanud?
Vahel on mulle seda öeldud, tegelikult olen ma umbes 15-17 aastane poiss, mis on väga hea saavutus, sest suurem osa on 8-14.
---kui oled täiskasvanuks saanud, siis kuidas ja millal see juhtus?
Vigade tegemine, hoolimine, muusika, õues olemine, jalutamine võiks olla minu täiskasvanuks saamise põhjuseks.
---kui sa ei ole täiskasvanu, siis millal sa võiksid täiskasvanuks saada?
Võib-olla mitte kunagi, nii oleks ilus.
---kas sa tahaksid lanegevarjuga hüpata?
Mulle meeldib hüpata. Ma muud ei teegi, kui hüppan. Ma muud ei teekski.
---vaata korra aknast välja. vihma sajab?
Ma peaksin õue minema, et seda teada saada. Olen nii möku.
---kas sulle meeldib rohkem ujuda meres, järves, jões, karjääris, basseinis?
Mulle meeldib ujuda rahus ja vaikuses, suure tõenäosusega leiate mind sulberdamas üksinda. Sellistes kohtades mulle meeldibki ujuda.
---kas sa rosinaid sööd? hea meelega?
Söön rosinaid, kui neid avastan. Vahel söön teiste rosinad ära. Süües tunduvad nad sõltuvust tekitavat, muidu nende järele ei igatse.
---on sul praegu mõni rohi, mida sa regulaarselt tarvitad?
Kofeiini ja koolasaaduseid. Šoksi ka.
-kas linnud juba kogunevad parvedesse?
Linnud on väga sotsiaalsed, nad on aasta läbi parvedes.
---ütle mõni tõeliselt kurb laul.
Mood II Swing - Can't Get Away
-kuidas tagasi võita kaotsiläinud armastust?
Armastades, armunud olles.
---kas kõik on saatuse poolt ette määratud või saad sa ise oma elu mõjutada?
Saatuse poolt ei ole ette määratud, lihtsalt häda on selles, et elu on ette ära elatud. Ja praegu sa näed seda lihtsalt.
---kui suur on eestlaste arv?
Äkki on kogu maailma peale kokku 2 miljonit. Võin ka mööda pakkuda. Mõned Eestis elavad inimesed on vähem eestlased kui väljaspool riiki.
-kelle jaoks sa asendamatu oled?
Holdeni jaoks, võib-olla.
---mis piirkond sul aegade jooksul kõige rohkem valutanud on?
Hingamisteede piirkond. Pluss mul on olnud peaaegu kogu oma teadliku elu rohkemal või vähemal määral nohu.
---kas Lee Harvey Oswald mõrvas John F. Kennedy?
Ühel päeval tehti mulle selline ajupesu, et ma isegi uskusin Oswaldi-poisi mõrvar olevat. Aga mul on kombeks kahelda...
---mis su veregrupp on?
Ma olevat ufo, sestap olen äraootaval seisukohal.
---mida sa arvad harrastusteatrist?
Ma arvan nägevat selles positiivseid elamusi nendes osalejatele.
---kui pööripäeva ei tulegi, mis siis juhtuks?
Siis jääks pööripäev tulemata.
---mille pärast sa nutad?
Kurvaks tegevate asjade ja juhtumite pärast. Kõige rohkem ajab mind nutma üks kurb tüdruk.
---milline on sinu IQ tase punktides?
Küllaltki nadi, kahtlustan mina. Sellepärast ma olengi siin, kus ma olen.
---mis aitab kõige paremini söögiisu vastu?
Amfetamiin on kindel asi, aga ta on paha, paha. Äkki vett või mahalvedelikku manustada. Võimalik on ka keefiri juua, kui seda enam arvestatakse, sest temagi on äärmiselt toitev. Äkki 72 tundi järjest tudumist ka pakub võimaluse toidust eemal olla? Oi, meelde tuli: armastus.
---ilusaid mälestusi nädalavahetusest?
Mind katsuti nädalavahetusel. See oli väga ilus. Mind vaadati nädalavhetusel. See oli ka ilus. Mulle öeldi ilusaid sõnu nädalavahetusel. See oli eriti ilus.
---kas Steven Gerrard on geenius?
Tahaksin loota, et Steven Gerrard on geenius. Palli julgeb ta jalaga liigutada, kas see pole mitte geniaalne?
---su lemmiklaul hetkel, palun.
I-F - Superman
---oled sa hoidnud oma käes päris revolvrit? miks?
Jaa, olen küll, kunagi oli koolis liiklusring, siis anti kõigile katsuda. Siis oli sõjamees Nõukogude Liidu aegadest igas koolis tähtis mees, nii ka meil.
---üks asi, mida sa oled teinud, aga kui sa sellest teistele räägiks, siis keegi ei usuks
Kunagi ei usutud mu vanust, aga siin pole tegemisega midagi pistmist. Mõnda asja, mida ma olen teinud (või tegemata jätnud) keegi ei usuks, aga ma ei räägi sellest.
---millist uut eestikeelset raamatut sa praegu endale tahaksid?
Ühe tüdruku kirjutatud raamatuid. Kui see teile ei sobi, siis mõnda uut seni tõlkimata Pelevini raamatut.
---miks lumi ära sulas?
Sest armastus läks kaotsi...
---kas sinust on ajalehes kirjutatud?
Koolilõpetajad/sissesaajad pluss pilt kui ma tööd üritan teha ja mind segatakse. Selle pildi alla oli midagi kirjutatud ka.
---mis tähega klassis sa käi(si)d?
a,b,c,d
---millega sa pastat sööd?
Ma ei tee erinevatel nuudliroogadel vahet ja sellepärast on mul seda raske öelda. Äkki salatid ja hakkliha?
---mida tähendab sulle naeratus?
Armastatu naeratus tähendab mulle heldimist, kuumalaineid keres, halva ununemist, kassipilte, õhusuudlusi, minu naeratust. Teiste naeratused teevad tuju heaks. Vahel kui oled väga kurb, on natukene halb vaadata naeratavaid inimesi, sest endal kipuvad pisarad silma tulema.
---mida sisaldab su rahakott?
Kaarte, afroameeriklase pildiga jõusaalikaarti, nimekirja ideaalsest inimesest, loomast ja väljamõeldud loomast, pildita raamatukogupiletit, kassatšekke, eestimaa ja välismaa paberraha ja münte. Ta võiks sisaldada ka ühe tüdruku pilti (pilte), aga ma kannan rahakotti harva kaasas.

2005-09-01T22:51:00.000+03:00

Nüüd ja edaspidi räägin ma teile ilusatest asjadest. Õigupoolest minule öeldud ilusatest asjadest. Täpsemalt mulle öeldud komplimentidest. Neid hakkab tulema siia jupikaupa ja vist ilma hoiatamata, ilma alapealkrjata. Tuleb neid nii, nagu nad mulle meelde tulevad. Järjekorda võivad trügida mõned sellised, mis on äsja öeldud. See on põhjustatud meenutamisest - kirjutan need, mis mulle meelde tulevad. Eredamad ütlemised. Teile ei tähenda need midagi. Minu ütluse peale, mis kõlas järgnevalt: Back when I was nothing You make a brother feel like he was something, ütlesid sa: Cause brother is really something. Ma olin väga liigutatud. Ma olin üldse neil päevil väga liigutatud. Need olid seni mu elu parimad ajad.

2005-08-27T03:09:00.000+03:00

Kuri kahtlus, et see ei ole Õismäe. Peaks olema Moskva. Ma ei mäleta enam, millal see aset leidis. Ma suudan pelgast mõttest mõne meetrise kõrguse peale jalad värisema ja südame puperdama saada. Võin selle tunde endale igal ajahetkel tekitada. Samas mõnikord reaalselt kõrgel olles on hea. Liigagi hea. Ei taha, et see hetk lõppeks. Kuidagi ei suuda seda head tunnet meenutada või ette manada. Vahest mingisugune murdosa sekundist vaid tekib see taas. Vahetaksin selle kõrgusekartuse vastu ära.

My heart was so broken.

Mis juhtuma hakkab

2005-08-27T02:26:00.000+03:00

Kui ma pimedas õues kõndisin, kustusid laternad minu selja taga. Ma ei karda mitte enda, vaid tüdrukute pärast, väikeste armsate laste pärast, ainult heade loomade pärast, vedelema jäänud ilusate asjade pärast. Nastradamuse tõlgendajad ütlevad: 3797. aastal on maailma lõpp. See ei olegi oluline. Mind huvitab hoopis see arv, mis on viimaseks numbriks Egiptuse püramiidis - 2979. Sinna olevat talletatud kogu maailma ajalugu matemaatilisel kujul. See olevat viimane number. Huvitav kus on seal 1979? Mida räägib selle arvu kohta ette ennustatud ajalugu?

Numbrid

2005-08-26T18:53:00.000+03:00

Olge nii head, arvutage vahel midagi, lahendage ülesandeid. Tegelege numbritega.